[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

näitama ‹näidata 48›

1. kellelgi midagi (v. kedagi) näha võimaldama, näha v. vaadata laskma; vaatamiseks nähtavale asetama v. tooma, nähtaval pidama. Näita, las ma ka vaatan. Näitab oma oste, uut kleidiriiet. Tule siiapoole, näita ennast lähemalt. Ära kirja kellelegi näita. Näita, mis sul peos on. Värskele isale näidati ta vastsündinud tütart. Noored käivad pidudel teisi vaatamas ja ennast näitamas. Näitas teistele lambiga, laternaga tuld 'valgustas'. Näita lollile sõrme ja juba ta naerabki. Näitas, viibutas hoiatavalt, ähvardades näppu. | ‹impers.› Kogu päeva oli pilves, ainult korraks, pooleks tunniks näitas päikest. || (kontrollimiseks) esitama, ette näitama. Näitasin kontrolörile kuukaarti. Piiripunktis tuli passi, dokumente näidata. Õpilane peab oma õpilaspäevikut vanemaile näitama. Lapsed ei taha arstile kurku näidata. || (tutvustades). Giid näitab turistidele linna, vabaõhumuuseumi. Näitab lapsele raamatuid, pilte. Näitas meile oma unikaalset margikogu. Sõidutas meid ringi ja näitas oma kodukanti. Isa viis tütre reisima, tahtis talle maailma näidata. | piltl. Näita rahakotti, küll siis remont tehtud saab. Peaks poisile vitsa näitama 'vitsaga ähvardama; vitsu andma'. Kändudele tuleb kirvest näidata 'kirvega lõhkuda'. Tera, nuga näitama 'noaga ähvardama v. tapma'. || demonstreerima. Tsirkuses näidati koerte tantsu. Seda trikki olen sulle mitu korda näidanud. Nimetatud lavastust on näidatud paljudes linnades. Loodussõpradele näidati filme loomadest, lindudest. Videomakk on rikkis: mängib, aga ei näita (pilti). Sellest on korduvalt raadios räägitud, seda on telerist näidatud. *Ma näitan sulle, kuidas kõndis Vedro. Aga Julius Vaks kõndis nii .. V. Panso. *Kraavipervel näitab kerahein esimesi tolmukaid. H. Kiik. || kellegi ärritamiseks teat. žesti tegema. Keelt, rusikat, trääsa, pikka nina, (paljast) tagumikku näitama.
2. millegi asukohta, suunda jne. osutama, viitama. Näitas käega kagu suunas, kagusse. Näitab peaga nõksates ukse poole. Näita kaardilt Gröönimaad, näita, kus asub Gröönimaa. Näita, kus pool on põhi, kus lõuna. Laps näitas näpuga kooki, mida tahtis. Näita, kes neist poistest on Ants. Tulen teile teed näitama, muidu eksite ära. Läksin näidatud suunas. Magnetnõel näitab põhja. Mis numbrit osuti näitab? Taevasse näitav torninõel. *Imelikud karvased elukad olid meie ümber kogunenud ja näitasid esimeste käppadega meie peale. Juh. Liiv. || (märku andes). Näitas käega, et me edasi ei tuleks.
3. mingit mõõdetavat suurust (hrl. selle hetkväärtust) näiduna, lugemina väljendama. Kell näitab aega, tunde, minuteid, sekundeid. Kellaosutid näitavad pool kaksteist, südaööd. Mis, kui palju sinu kell näitab? Kalender näitas 12. detsembrit 1983. Kraadiklaas näitas 15 kraadi alla nulli. Nii külm, et termomeeter ei näita enam. Kaalud ei näidanud õigesti. Kui palju elektriarvesti näitab? Mis baromeeter näitab? Taksomeeter näitas 95 krooni. Mängu lõpul näitas tabloo 97:77. Graafik näitab toodangu kiiret kasvu.
4. selgeks, arusaadavaks tegema. a. (konkreetselt). Näita, kuidas seda sõlme tehakse. Kalamees näitas kätega, kui suure kala ta oli püüdnud. Näitab, missugusest nupust mootorit käivitatakse. Näita koht, kuhu ma võtme peidan. *Ta näitas, kuidas Poolamaal kakluses löödud, otse alt lõua .. M. Metsanurk. b. (kirjutises, kirjandusteoses). *Ta [= Vilde] näitab, kuidas eeskätt kehvikut autuses süüdistatakse .. F. Tuglas. c. (tõendades, tõestades). Uurimused, arheoloogilised leiud, katsed, mõõtmised, arvutused näitavad, et .. Nagu kogemused näitavad, ei saa teda usaldada. Kõik see näitab, et tal oli õigus. Talle tuleb näidata, et ta eksib. Eks aeg, elu, tulevik näitab, mis neist saab. *Kui sul õigus on, siis näita seda sõnadega, ära mölla oma jõuetus vihas. J. Lintrop.
5. välja paista laskma, ilmutama. Näita, mis sa võid, suudad, oskad. Näitab, milleks ta võimeline on. End (kõige) paremast, halvemast küljest näitama. Talle meeldib teistele oma jõudu näidata. Rõiva pikilõiked näitavad keha saledamana. Näitab töös eeskuju, leidlikkust, osavust, huvi asja vastu. On näidanud end hea organisaatorina, ikka tasakaalukana. Häbeneb oma rõõmu, muret võõrastele näidata. Kellegi vastu usaldust, abivalmidust näitama. Püüab oma võimu, tähtsust näidata. Näitab iseloomu, selgroogu 'kangust, oma tahet', klassi 'kõrget taset milleski'. Põllu nägu näitab põllumehe tegu. *.. pruune kingi, mille pealisnahk näitas juba kulumise tunnuseid. M. Saareots. || (dokumendis) fikseerima, ära märkima. Igal toimikul näidatakse selle alustamise ja lõpetamise aeg. Tehtud oli tegelikult vähem kui aruannetes näidatud. Ta pole ankeedis kõiki oma töökohti näidanud.
6. kõnek (ähvardades:) õpetust andma. (Küll) ma sulle näitan, või haugub vastu! Ma teile, üleannetutele, näitan, nii et mäletate! Küll eit talle kodus näitab, kuidas Luukas õlut teeb! *„Sina, sitavares, ajad minu loomad ära? Küll ma sulle näitan, kuidas loomi aetakse,” .. A. H. Tammsaare.
7. van näima, paistma. Ei ole nii uteke kui näost näitab. *Nagu mõni tohter näitab ta olevat .. J. V. Jannsen. *Alguses näitab see nägu vana, inetu, hall .. Juh. Liiv. *Tahvli juurde minek ei näidanud talle sugugi meeldivat. O. Luts.

ette näitama

1. (kontrollimiseks) esitama. Oma passi, diplomit, sõidupiletit ette näitama. Näitad tellimiskviitungi ette ning saad tellitud eseme kätte. Kodused tööd tuli õpetajale ette näidata. *Ma tahtsin [isale-emale] ainult tere ütelda ja Anna [= pruudi] ette näidata ja tulema tulla. J. Kross.
2. ette tegema, näitama (4. täh.) Näita ette, kuidas seda tehakse. Võimlemisõpetaja näitas õpilastele harjutuse ette. Ta ei oska siis ka järele teha, kui ette näidatakse. *Astu hästi kõrgelt nagu kurg. .. Ta näitab ette, kuidas seesugune kõndimine välja peab nägema. M. Unt.

hambaid näitama vt hammas

kandu näitama vt kand

kätte näitama
(kätte) juhatama. Meile näidati õige suund, tee kätte. Brigadir näitas igaühele töö kätte. Otsijatele oli põgeniku peidukoht kätte näidatud. *.. kasutati seal [Eesti Kunstiseltsi peakoosolekul] võimalust, et Laikmaale kätte näidata tema õige koht: otsekui pilkeks valiti ta seltsi nõukogu liikmekandidaadiks.. E. Nirk.

küüsi näitama vt küüs

näpuga näitama vt näpp [näpu]

(oma) nägu näitama vt nägu

päkki näitama vt päkk

Riia linna näitama vt linn

ust näitama vt uks

[kellelegi] uut ja vana näitama vt uus

välja näitama

1. välja paista laskma, ilmutama, näitama (5. täh.) Hirmu ei tohi välja näidata. Kui kardadki, ära näita välja! Ta nägu on kui mask, midagi välja ei näita. Ta näitab kõik välja, mida mõtleb või tunneb. *Huvi mehe vastu võib tunda, kuid seda ei tohi välja näidata. L. Metsar.
2. kõnek ette näitama, lagedale tooma. Ära peida midagi, näita aga välja, mida sa ostsid. *No näita nüüd oma paberid välja ... kuidas sa selle talve ka õppinud oled? L. Kibuvits.
3. hrl van välja nägema, paistma. *.. sai rikkaks ja laskis enesele linnas uut moodi kuuenurgelise maja ehitada, mis imepärdik välja näitas. J. V. Jannsen. *Aga siiamaani ehk näitab kõik teistviisi välja.. A. Hint.

ära näitama

1. näitama täielikult, kõik, mis näidata on. Näitas meile oma maja keldrist pööninguni ära. Olen nüüd sulle kõik oma uued raamatud ära näidanud.
2. selgeks tegema. Arvustuses näidati ära teose tugevad küljed ja puudused. Instruktsioonis on ära näidatud, mida ühel või teisel juhtumil teha. || midagi ära märkima, fikseerima. Ankeedis tuli ära näidata, mitu last on perekonnas. Topograafiline kaart, kus ka kõik suuremad rändrahnud on ära näidatud.

üles näitama
ilmutama, välja paista laskma, näitama (5. täh.) Vaprust, mehisust, meelekindlust üles näitama. On näidanud üles head tahet, abivalmidust, huvi, agarust, truualamlikkust. Tänan minule ülesnäidatud külalislahkuse eest. *.. tahtis oma armastust tema vastu igal ajal ja igas asjas üles näidata.. J. Järv.

välja ‹adv›

1. seest, seestpoolt pealispinnale v. millestki ümbritsevast esile; millegi tagant, alt v. vahelt nähtavale; koosseisust, hulgast, seast ära. Maa seest kees välja allikas. Hiir pistis pea urust välja. Siit on vanu münte välja kaevatud. Uppunud tankerist voolas naftat välja. Hinga sügavalt sisse ja välja. Sai peksa, nii et veri tuli välja. Arst tõmbas tarkusehamba välja. Munast koorus välja tibupoeg. Puistas karbi sisu välja. Laps oli teki sisse mähitud, ainult ninaots paistis välja. Juubilar harutas paberist välja hinnalise vaasi. Kui süldiliha pehme, asusin konte välja puhastama. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Urgitses kapi alt palli välja. Raamatu vahelt kukkus välja foto. Palun välja! (pöördumine õpetaja poole, kui õpilane tahab tunni ajal käimlasse minna). Ta arvati seltsi liikmeskonnast välja. Kogu Eesti, välja arvatud Tallinn 'peale Tallinna'. Astus parteist välja. Tihedas konkurentsis peab kehvem välja langema. Jätke viimane punkt päevakorrast välja. Okslikud lauad praagiti välja. || siseruumi(de)st, majast vabasse õhku, õue; kodust ära. Viis riided välja tuulduma. Tal õnnestus põleva maja aknast välja hüpata. Teelised jäid välja vihma kätte. Hea peremees ei aja säärase ilmaga koeragi välja. „Välja minu majast!” kähises poodnik. Rahvast vooris sisse ja välja. Karjane laskis loomad välja 'karjamaale'. Ema ja laps said kolmandal päeval haiglast välja. Üürivõlglane tõsteti korterist välja. Lähme täna välja 'näit. restorani' sööma. Sõber kutsus Epu õhtul välja 'jalutama, lõbutsema vms.'. || mingist piirkonnast ära, kaugemale. Seeneline ei osanud enam metsast välja minna. Aadam ja Eeva kihutati paradiisiaiast välja. Väekoondis murdis piiramisrõngast välja. Uus kosmoselaev oli välja saadetud. Peipsist voolab välja Narva jõgi. Sõitsime nädalavahetusel linnast välja 'maale, loodusesse'. Laev sõitis sadamast välja. Riik veab välja 'ekspordib' toiduaineid. Kodumaalt välja rändama 'emigreeruma'.
2. esineb ühendites, mis väljendavad teat. tunde-, iseloomu, harjumuste vms. avaldumisi. Ei oska oma nördimust, meelepaha, kibestumist välja elada. Nuta või silmad peast välja. Viska see poiss peast välja! Süda tahtis suure rõõmu pärast rinnust välja hüpata. Ajab niisama suust välja, mis aga pähe tuleb. Temas lõi välja isa iseloom. Nii kinnine, et iga sõna kanguta suust välja. || koos vastava verbiga osutab mingist hoiakust, harjumusest vabanemisele v. võõrutamisele. Suurtest ideaalidest on ta nüüdseks välja kasvanud. See hilinemise komme harjuta endast välja. Halvad harjumused tuleb välja juurida, rookida. *.. oma lapsest koolitan edevuse kohe alguses välja .. E. Rängel.
3. koos vastava verbiga märgib kellegi v. millegi ilmumist, millegi avalikkuse ette toomist, teadaandmist vms. Õhtul ilmusid välja sääsed. Ülikool pani välja kaks võrkpallinaiskonda. Kirjastus laskis välja kauni fotoalbumi. Millal su uus plaat välja tuleb? Pakuti välja palju uusi ideid. Romaanivõistlus on välja kuulutatud. Püüdis saladust välja uurida. Arst ei andnud ametisaladust välja.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingi olukorra, seisundi, oleku muut(u)misele. a. (seoses millegi lõpetamisega v. tegevuse katkestamisega). Auto sõitis vastu puud ja mootor suri välja. Lülitas raadio, televiisori välja. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'. *Orvi püüdis oma kuulmist välja lülitada, see ei õnnestunud. A. Beekman. b. (seoses seisundi, olukorra parandamisega). Kedagi hädast välja päästma. Haige toodi koomast välja. Rabeles kriisist välja. Mõtles, kuidas täbarast olukorrast välja pääseda. Pesupulber võttis plekid välja. c. (seoses seisundi, olukorra halvenemisega). Haiguse tõttu läks sportlane vormist välja. Komistamine viis mehe tasakaalust välja. Kampsun oli välja veninud. d. (kehaosade kohta:) sirgu; laiali. Sirutas jalad mõnusasti välja. Küünitab käe välja ning sihib. Kotkas laotas tiivad välja.
5. koos vastava verbiga märgib, kui kaugele, milleni miski ulatub v. läheb. Kui vaja, lähen kas või kohtuni välja. Kõik olid kohal, poisikestest peale kuni vanade ättideni välja. Teater mängib tragöödiatest alates kuni jantideni välja. *Pisut eemal läheb ta [= meri] rohekaks, siis ikka sinkjamaks ja sinkjamaks kuni kõige tumedamini välja. A. Sisask. || (ruumiliselt). Kuhu see rada välja viib? Siht jooksis välja kenale aasale. Jõudsime suurele teele välja. Ratturid sõitsid puhkamata Põlvani, Põlvasse välja. Haav ulatus kondini välja. || (ajaliselt). Töötas tihti südaööni välja. Põud kestis septembri keskpaigani välja. See taat elab küll saja aastani välja.
6. koos vastava verbiga rõhutab objekti ammendatust, tegevuse, protsessi tulemuslikkust v. lõpetatust. Etendus on täiesti välja müüdud. Selle suvega jõudsin end korralikult välja puhata. Arvutas tulumaksu täpselt välja. Haigus tuleb põhjalikult välja ravida. Suusataja sõitis välja rajarekordi. Riigis on oma rasketööstus veel välja arenemata. Aja jooksul kujunes kauplusel välja oma klientuur. Nüüd on ka pööningukorrus välja ehitatud. Toit jagati välja. Süüdlane jäigi välja selgitamata. Ohustatud liigid võivad kergesti välja surra.
7. ‹ühendverbi osana› näit. välja kasvama, välja kutsuma, välja käima, välja laduma, välja lugema, välja mängima, välja nägema, välja paistma, välja panema, välja pidama, välja rääkima, välja tegema, välja tooma, välja tõmbama, välja töötama, välja venitama, välja õmblema

endast ~ enesest välja minema, endast ~ enesest välja viima vt enese

jalad kõhu alt välja vt jalg

kastaneid tulest välja tooma vt kastan

(kas või ~ lausa) nahast välja pugema ~ ronima vt nahk

(kas või) nahast välja hüppama vt nahk

kivist vett välja pigistama vt vesi

kuradit peltsebuliga välja ajama vt kurat

lapsekingadest välja kasvama vt lapseking

(nagu ~ kui) tuld välja ajama vt tuli

(oma) hinge välja valama vt hing [1]

(oma) silmi peast välja nutma vt silm [-a]

ots otsaga välja tulema vt ots [-a]

pahema jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

pinde välja ajama vt pind [pinnu]

reast välja lööma ~ viima, reast välja langema vt rida

rivist välja lööma ~ viima, rivist välja langema vt rivi

rööpast välja lööma ~ viima, rööpast välja minema vt rööbas

[kellelgi] silmi välja kratsima vt silm [-a]

suust välja ajama vt suu

sõjakirvest välja kaevama vt sõjakirves

teeb üks ~ ühe välja vt üks

vaime välja kutsuma vt vaim

vaost välja viima vt vagu

vasaku jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

vedru(t) välja viskama vt vedru

verest välja viima ~ lööma, verest välja minema vt veri

võrku välja heitma vt võrk

õnge välja heitma vt õng

(ühest) kõrvast sisse ja teisest välja laskma, (ühest) kõrvast sisse ja teisest välja minema vt kõrv